Miks energia on müügiedu alus?

oktoober 16, 2016 Tarmo Tamm

Müügijuhtidel on tänapäeval palju mõõdikuid, mille põhjal oma tiimi sooritust ja tulemusi analüüsida. Minu andmetel on Sellit üks esimesi tiime, mis jälgib iga päev oma müügiinimeste energiataset.

Nii enda kui ka kolleegide kogemuste põhjal võin öelda, et energia ja tulemuste vahel on väga tugev seos. Kõrge energiatase tähendab aktiivsust, entusiasmi ja sitkust. Madal energiatase tähendab üldjuhul passiivsust, pessimismi ja argust.

Seega: kui tahad tõhustada enda või oma müügitiimi tööd, siis tõsta energiataset. Selle saavutamiseks annan viis kasulikku nõuannet.

1. Toitumine

Ma ei ole toitumisspetsialist ja minu infot ei tasu võtta puhta meditsiinilise kullana. Saan vaid rääkida sellest, mida olen omal käel õppinud ja enda peal katsetanud. Minu tööpäev on sageli mitu korda produktiivsem lihtsalt seetõttu, et olen söönud sel hommikul kiirete süsivesikute asemel valkusid. Olen seda nii enda kui ka oma müügiinimeste peal kontrollinud.

Kui tarbin hommikul liiga palju kiireid süsivesikuid (näiteks müslit jogurtiga), siis olen terve päev täielik zombi. Kui aga söön enda tavalise hommikueine, milleks on praemuna, avokaado, röstsai ja klaas keefiri, siis olen valmis maailma vallutama. Korraliku ja õigesti ajastatud (näiteks 30 minutit peale ärkamist) hommikusöögi ja puuduliku toidu pealt töötamine erinevad üksteisest umbes sama palju kui terava ja nüri kirvega puude raiumine.

Toidu pealt kokku hoida on lühinägelik. Iga einestamine ei pea toimuma ilmtingimata gurmeerestoranis. Aga kui paari euro säästmise nimel ohverdatakse toidu kvaliteet, siis on tagajärjeks kehvem füüsiline vorm ja nõrk tervis.

Toidu ostmist tuleks võtta investeeringuna: sa ei pea jälgima niivõrd seda, kui palju sa kulutad, vaid seda, kui palju sa tagasi teenid. Makaroniroog võib puhvetis maksta kaks eurot vähem kui tervislik alternatiiv, aga kui sa selle söömise tõttu terve pärastlõuna väsinud oled ja seetõttu müügitulemustes ning sissetulekus kaotad, siis pole sa teinud head otsust.

 

2. Uni

Aastaid tagasi olin kimpus unehäiretega. Mul oli raskusi nii uinumise kui ka stabiilse magamisega ning see mõjutas tugevalt minu elukvaliteeti ja produktiivsust. Samas oli minu puhul tegemist olukorraga, mida sai lihtsate võtetega leevendada.

Kuigi praegu mul enam unehäireid ei ole, kasutan neid võtteid endiselt, sest need muudavad unekvaliteedi heast väga heaks.

•   Enne magamaminekut ma mediteerin ja teen hingamisharjutusi.

•   Magan toas, mis on jahe ja täiesti pime.

•   Kasutan arvutis f.luxi tarkvara, mis vähendab ekraanilt eralduvat sinist (unetust tekitavat) valgust.

Lisaks olen võtnud melatoniinitablette, rakendanud külma ja kuuma vee teraapiat (toimib hästi siis, kui müügipäevast on adrenaliin üleval) ning boikoteerinud enne uinumist elektroonilisi seadmeid.

Õigest unefaasist ärkamiseks olen kasutanud nutiseadme äppi Sleep Cycle. See rakendus aitab sul und analüüsida. Kui käivitad äpi ja hoiad nutiseadet madratsil enda läheduses, tuvastab Sleep Cycle sinu vähkremise järgi, millal oled sügava ja millal kerge une faasis, ning äratab su üles õigel ajal. See meetod põhineb hüpoteesil, et inimese värskus oleneb ärkamisel pigem une faasist kui une pikkusest.

Palju häid unekvaliteedi parandamise soovitusi on jaganud ka näiteks Arianna Huffington ja Tim Ferriss.

 

3. Vaimne puhkus

Kui ma oma karjääriga alustasin, ei võtnud ma kuus aastat ainsatki puhkust. Pidutsemine ja meelelahutus olid täiesti teisejärgulised. Tunnen mingil tasandil selle üle siiani uhkust, kuid samas saan aru, et see ei olnud strateegiliselt ilmselt kõige targem samm. Ma ei pane nüüdki meelelahutusele väga suurt rõhku, kuid samas töötan palju targemini ja hoian asju rohkem tasakaalus.

Pikemas perspektiivis üritan elu korraldada nii, et alati oleks midagi oodata. Mina ootan näiteks kõige rohkem reisimist. Kui tean, et mingi reis on tulemas, on mul lihtsam keskenduda ning kodumaiseid nädalavahetusi ja hilisõhtuid tööle pühendada.

Sarnane rütm on ka paljudel mu kolleegidel. Üks meie edukaim töötaja tegi näiteks eelmisel sügisel 50-päevase töömaratoni (üle kümnetunnised tööpäevad ilma vahepealsete puhkepäevadeta, kusjuures kogu kvartali lõikes olid vabad ainult üksikud päevad) ja läks seejärel neljaks nädalaks Aasiasse. See on ehe näide, kuidas järgida põhimõtet „work hard, play hard“. Ilma korraliku puhkuse ja tugeva ootusärevuseta ehk valguseta tunneli lõpus olnuks tal väga raske sellisel määral tööle pühenduda.

Reisimine pakub alati võimalust ennast välja lülitada ja rutiinsest tegevusest eemale astuda. Kui sa ei ole pidevas infotulvas, siis jääb sul vabaks rohkem vaimset operatiivmälu, mis rakendub tööle sageli uute kastist väljas asuvate ideede leiutamisel. Kõige tulusamad ideed on jõudnud minuni reisides, metsas jalutades, treeningusaalis ja autoroolis. Müügirekordi olen teinud aga tavaliselt peale mõnda meeleolukat üritust.

Samas ei pruugi alati reisimiseks kas raha või aega jätkuda. Õnneks on puhkamiseks rohkem kui üks viis. Meie oleme näiteks oma tiimis efektiivseks lõõgastumiseks kasutanud hõljumist ehk floating’ut (kirjutasin ja rääkisin sellest ka meie blogis). Hõljumine aitab mul minimaalse ajaga maksimaalselt puhata.

 

4. Füüsiline koormus

Kui tahad energiat saada, siis pead seda investeerima. Treening on kõige lihtsam viis, kuidas oma (müügi)tulemusi üleöö parendada. Seejuures võib areng olla mitmekordne. Füüsiline koormus parandab tuju (endorfiinid), vähendab stressi ja tõstab toonust. Trenn ei pea olema üldse pikk. Isegi 15-minutiline liigutamine annab äärmiselt tugeva efekti ja võib olla tegur, mis muudab sinu müügitulemuse keskpärasest silmapaistvaks.

Strateegilise tähtsusega on ka trenni ajastamine: võimaluse korral liiguta ennast hommikul. Kui jõusaal või metsajooks on välistatud, siis tõmba endale näiteks NTC (Nike Training Club) äpp või otsi YouTube’ist videoid, mille järgi kodus treenida.

Päeva vältel on samuti hea ennast liigutada. Mina tõusen istuva töö puhul aeg-ajalt püsti, sirutan ja teen kätekõverdusi. Meil pole kontoris küll kohvimasinat, aga see-eest on pinksilaud, mis on energiataseme tõstmiseks isegi tõhusam relv. Muidugi ei tohi mänguga väga hoogu minna, muidu jõuad järgmisele kokkusaamisele higise särgiga.

 

5. Emotsionaalse energia investeerimine

Eelnevas punktis ütlesin, et kui tahad energiat saada, pead seda investeerima. See kehtib nii treeningu kui ka inimestega suhtlemise puhul. Energia oleneb väga palju sinu vaimsest ja emotsionaalsest seisundist. Seda mõjutavad müügitöö puhul sageli kliendid: mõni tõstab sinu tuju ja annab energiat, mõni teine jälle tekitab sulle stressi ja mõjub energiavampiirina.

Paljud müügiinimesed ei mõtle selle peale, et klient võib olla nende enda peegeldus. Kui sa näed päevad läbi pessimistlikke ja vihaseid inimesi, siis võib-olla on nad sellised sinu kehva töö tõttu? Loomulikult ei saa sa kõiki inimesi mõjutada, aga kui otsustad vähemalt mingil määral nende käitumise eest vastutada, siis suudad olukorda juhtida: sinu positiivne emotsioon → kliendi positiivne emotsioon → sinu positiivne emotsioon → …

Väga paljud müügiinimesed hoiavad väsimuse korral energiat kokku. Nii muutuvad nende sooritused kehvemaks, suhted klientidega halvenevad ja eduelamused vähenevad, mistõttu kahaneb nende energia veelgi.

Energia säästmise asemel peaksid nad seda hoopis investeerima ehk koondama isegi väsinuna kõik jõuvarud selleks, et kliendi tuju tõsta. Tavaliselt tuleb säärane investeering suhteliselt kiiresti kõrge tootlusega tagasi.

Tarmo Tamm

Selliti tegevjuht ja asutaja. "Must vöö müügis" raamatu ja koolitussarja autor.