Võitluskunstid vs müügitöö

oktoober 5, 2016 Tarmo Tamm

Mõnel ettevõttel on kossumeeskond, mõnel jalkatiim. Meie ütleme vahel naljaga, et Sellitil on armee. Meie tiimist on aja jooksul läbi käinud mitmesuguste võitluskunstide viljelejaid ja mingil hetkel oli meil isegi ainult Selliti töötajate jaoks renditud poksisaal.

Võitluskunstide kontekstis tunneme suurimat uhkust muidugi meie musta vöö omanike üle. Andres Kiviselg, Aleksandr Maljuga ja Rufat Kerimli on endised karatekoondislased, kes praegu annavad oma teadmisi ka treenerirollis noortele edasi.

Raamat „Must vöö müügis“ kirjeldab mitmeid paralleele, mis valitsevad müügitöö ja võitlustkunstide praktiseerimise vahel. Siin loos avaldan sel teemal mõne lisamõtte.

Noored sportlased: Aleksandr Maljuga (Sellit), Vadim Koźevnikov, Andres Kiviselg (Sellit), Rufat Kerimli (Sellit)

1.     Igaühel on plaan, kuni ta rusikaga näkku saab

Olles teinud piisavalt palju tööintervjuusid, hakkasin märkama kandidaatide juures mingeid korduvaid käitumismustreid. Väga paljud räägivad tööintervjuul näiteks sellest, kuidas nad kõikidest teistest oma hea suhtlemisoskuse, suurepärase pingetaluvuse ja piiritu ambitsiooniga eristuvad. Väga paljud väidavad ka seda, et nendest saab järgmine tipptegija.

Seejuures ma arvan, et vähemalt teatud tasandil nad usuvadki seda. Küll aga on müügitöö samamoodi nagu võitluskunstid üsna armutu: Sa ei saa tegutsemist niisama lihtsalt imiteerida ja katsumuste eest peituda.

Paljud alahindavad pingutust, mida kõrgel tasemel müügitöö nõuab. Eriti palju tuleb mugavustsoonist väljaspool tegutseda just alguses. See ebamugavus tuleb enamikule üllatusena. Tegu on just nagu ootamatu hoobiga kõhtu, mis lööb plaanid sassi. See on reaalsuskontroll, mis loksutab inimese ego paika või paneb ta loobuma.

Rufat Kerimli – Sanker Cup 2010 KO

 

 

2.     Vahel pole niivõrd tähtis see, kui kõvasti suudad lüüa, vaid see, kui kõvasid lööke suudad taluda

Eelnevas punktis rääkisin üllatuslikest rusikalöökidest. See, kas need hoobid panevad sind loobuma või mitte, oleneb eelkõige sinu eesmärkidest ja motivatsioonist.

Eesmärgid jaotuvad laias laastus kaheks. On soovunelmad, mis võiksid täituda, ja on eesmärgid, mis tuleb saavutada. Võiks-täituda-soovunelm saab tõeluseks ainult siis, kui tegemist on mingi väikse ja kergelt saavutatava asjaga. Kõige suuremate tuleb-saavutada-eesmärkideni jõudmiseks pead aga enamasti tegutsema mugavustsoonist väljaspool.

Potentsiaal ise ei maksa suurt midagi. Maailm on täis andekaid ja sarmikaid inimesi, kes võiks väga hästi võõrastega suhelda ning neid veenda. Paljudel talentidel ei õnnestu aga oma potentsiaali maksimaalselt realiseerida, sest nad lihtsalt ei suuda oma mugavustsoonist eemalduda ja tasuvamate väljakutsetega silmitsi seista. Seetõttu on paljud neist lõksus C-kategooria teeninduspositsioonidel, teenides kuuga võib-olla sama palju, kui teenib mõni n-ö vähem andekas, kuid julgem inimene aktiivmüügis kahe-kolme päevaga.

Andres Kiviselg – must vöö (2. dan)

3.     Saadud hoobi järel pead jääma rahulikuks

Oletame, et sul on selg vastu seina ja igalt poolt tuleb sinu poole lööke. Sellises olukorras on kõige hullem minna paanikasse, vaadata maha või sulgeda silmad. Kui hakkad rapsima või tõmblema, siis kulutad suure tõenäosusega rohkem energiat ja ei suuda ennast enam kaitsta.

Kui tähelepanu nõrgeneb, siis võib sind tabada mõni eriti ootamatu löök. Üldjuhul kipubki nii olema, et nokauti löövad sind need hoobid, mida sa tulemas ei näe.

Seega tasuks nii võitluskunstides, müügis, juhtimises kui ka ettevõtluses väljakutsega silmitsi seistes anda endast parim, et võimalikult rahulikuks jääda ja keskenduda. Oma seisundi juhtimiseks olen sellistes olukordades kasutanud näiteks meditatsiooni, hingamisharjutusi, sisemonoloogi juhtimist, floating’ut ehk hõljumist, sporti, külma ja kuuma vee teraapiat jpm.

 

4.     Hirm on nagu tuli

Kui sa suudad tuld valitseda, siis saad selle abil süüa teha ja ennast soojendada. Kui sa ei suuda tuld valitseda, siis võib see sinu elu võtta.

Sama on hirmuga. See võib olla hea tööriist, mis aitab sul katsumusteks valmistuda ja endast raskel hetkel maksimaalseid ressursse välja võluda. Kui aga hirm sind liigselt valitseb, siis võib see sind vaimselt sandistada, paigale naelutada ja võtta sinult sellise elu, mida sa tegelikult väärid.

Esimene samm hirmu valitsemisel algabki hirmu väärtuse mõistmisest. Seda õpetas ka Cus D’Amato oma noorele õpilasele, kellest hiljem sai läbi aegade noorim poksi raskekaalu maailmameister. Tegu oli loomulikult Mike Tysoniga. Ilmselt tuleb paljudele üllatusena, et ka tema tundis enne ringi minekut hirmu.

Rufat Kerimli – must vöö

5.     Austa kõiki, ära karda kedagi

Sageli arvatakse, et võitluskunstidega tegelevad inimesed on agressiivsed ja rumalad. Minu isiklik kogemus on pigem näidanud, et nende seas on hoopis väga palju viisakaid ja lugupidavaid inimesi. Tõenäoliselt tuleneb see tervemast egost.

Ühest küljest seisavad nad iga päev tegelikkusega silmitsi: ükskõik kui tugev sa ka ei oleks, alati on keegi, kes on sinust kasvõi mingil hetkel tugevam või kiirem. See teeb heas mõttes alandlikuks.

Samas teavad nad ka oma väärtust ja ei tunne ehk nii suurt vajadust oma ego agressiivse käitumisega upitada. Üldjuhul teevad enesekindlad inimesed palju vähem lolluseid.

Ka meie müügitiimis on saanud kandvaks põhimõtteks „Austa kõiki ja ära karda kedagi“. Tahame, et meie tiimi kuuluksid viisakad inimesed, kes suhtlevad nii klientide, kolleegide kui ka koostööpartneritega meeldivalt. Samas ei tohi see tulla enda väärtuste ja tõekspidamiste reetmise arvelt.

Sellit fightclub – Elli ja Tarmo, lapad

6.     Eduni viib järjepidev baaselementide harjutamine

Bruce Lee on öelnud: „Ma ei karda meest, kes on harjutanud tuhandet lööki ühe korra, vaid meest, kes on harjutanud ühte lööki tuhat korda.“ Kui vaatame tipptasemel sportlaseid, siis paljud neist harjutavad kümneid aastaid sama tehnikat.

Võtame näiteks kõige tavalisema sirglöögi ehk jab’i. Tegemist on löögiga, mida õpetatakse algajatele. Elukutselistel oleks lihtne öelda, et sirglöögi harjutamine on nendele liiga primitiivne. Samas teavad nad väga hästi, et väike muutus soorituses võib viia suure muutuseni tulemuses. Võitu võib kaotusest eristada vaid üks millimeeter või -sekund. Seepärast harjutavad nad neid samu lööke üha uuesti ja uuesti.

Samasugused põhimõtted kehtivad ka müügis. Meie enda 25-liikmelise müügitiimi treeningud on olnud sageli kõige tulemuslikumad just siis, kui oleme harjutanud näiteks seitse tundi jutti mingit kolmelauselist lõiku, pöörates tähelepanu ajastusele, rütmile ja eelkõige metasõnumitele.

Algajad harjutavad parimal juhul seni, kuni neil tuleb tehnika ühe korra välja. Professionaal harjutab seni, kuni ta ei suuda enam eksida.

Tarmo Tamm

Selliti tegevjuht ja asutaja. "Must vöö müügis" raamatu ja koolitussarja autor.