Raamatus „Must vöö müügis“ kirjutasin meetodist nimega „Ära lõhu ketti“ („Don’t break the chain“), mille on kuulsaks teinud Jerry Seinfeld. Tegemist on ühe tema pikaajalise edu saladusega.
Milles see meetod seisnes? Seinfeldil oli seina peal kalender ja iga kord, kui ta täitis oma päevase kirjutamiseesmärgi, märkis ta vastavale päevale punase ristikese. Mõne päeva möödudes oli ristikestest tekkinud väike kett. Edaspidi oligi tema eesmärk seda ketti mitte katkestada ja ehitada üha pikemaks.
11 kindlat ülesannet
Olen sama tehnikat viimastel aastatel mitmel korral kasutanud ja võin öelda, et meetod toimib tõesti hästi. 2015. aasta oktoobris alustasin ma aga ketti, mis on minu senistest kõige ambitsioonikam ja mille pikkus tänaseks (07.04.2016) on 179 päeva.
Ambitsioonikaks ei teinud plaani see, et võtsin eesmärgiks hoida ketti tervena vähemalt 180 päeva. Pigem seisnes väljakutse asjaolus, et minu kett ei koosne ainult ühest, vaid 11 igapäevasest tegevusest:
- 10 minutit meditatsiooni;
- 25 minutit erialase õppematerjaliga tutvumist;
- 10 minutit võitluskunste käsitleva materjaliga tutvumist;
- edupäeviku täitmine;
- raha juhtimine;
- eesmärkidega tutvumine ning nende korrigeerimine ja visualiseerimine;
- järgmise päeva tegevuste nimekirja koostamine;
- 100 varjupoksi käelööki;
- 100 kätekõverdust;
- 100 kõhulihaste harjutust;
- 10 minutit sisutekstide kirjutamist (artiklid, blogi ja raamatud).
Tavapärastel ja etteaimatavatel päevadel ei ole neid ülesandeid täita kuigi keeruline. Kuna aga periood on olnud päris pikk (tänaseks 179 päeva), on sellesse mahtunud ka väga ebatraditsioonilisi aegu. Olen näiteks teinud kätekõverdusi kell 5 öösel peale oma hea sõbra pulma ning ka Aasias pärast pikka ja väsitavat lendu. Viimastel päevadel on aga suurimaks väljakutseks olnud külmetushaigusega kaasnev palavik.
Miks ma seda otsustasin teha?
Öeldakse, et motivatsioon tõmbab käima, aga harjumus hoiab töös. Tahtsin katsetada seda, kui kiirelt tekivad harjumused ja kuidas enda motiveerimiseks kuluv energia aja vältel muutub.
Minu hüpotees oli see, et kui suudan muuta teatud tegevuse harjumuseks, siis lülitub mingil hetkel sisse autopiloot: nii pean sama tulemuse saavutamiseks kulutama vaimset ja füüsilist energiat märksa vähem.
Mida ma tegelikult avastasin?
Autopiloodi pealt asi küll päris täielikult (veel) ei tööta, kuid sellegipoolest võtavad need tegevused tunduvalt vähem energiat kui varem. Lisaks olen ketimeetodit rakendades teinud olulisi avastusi ja saanud kinnitust mitmele tuntud põhimõttele.
1. Kes tahab, leiab võimaluse, ja kes ei taha, leiab vabanduse
Mis eristab inimest, kes on valmis tegema öösel kell 5 kätekõverdusi, inimesest, kes ei viitsi ennast üldse liigutada? Üks eristav tegur on kindlasti eesmärk: pole olemas laiska inimest, on lihtsalt jõuetud eesmärgid. Iga inimene võib olla mingis valdkonnas väga püüdlik ja mujal jällegi lootusetult laisk.
Eesmärkide jõudu mõjutab kindlasti see, millises keskkonnas inimene viibib ja milliseid süsteeme ta kasutab. Pikaajaliselt on kõige produktiivsem ja edukam see, kellel on parim taktika ning süsteem, mis mõjutab tema emotsioone sobivas suunas ja paneb ta tegutsema.
Harjumuste kett on minu jaoks osutunud võimsaks süsteemiks. Kui alustad ketiga ja oled jõudnud teatud tasemele, siis sa ei taha ühtegi päeva vahele jätta. Sest vastasel juhul peaksid lülide kogumisega nullist alustama ja justkui viskaksid senise töö minema.
Mina lisasin omalt poolt kogu protsessile korraliku piitsa ja prääniku. Piitsaks oli mulle see, et rääkisin oma plaanidest kogu tiimile. Protsessi katki jätmise korral oleksin riskinud oma autoriteedi vähenemisega. Valisin ka korraliku (üle 30 000-eurose) prääniku. See ei olnud projekti teises pooles enam nii oluline innustaja, kuid algusfaasis mängis see präänik päris suurt rolli.
2. NET-põhimõtet järgides lisaaega ei kulu
Olen igal teisel müügikoosolekul oma kolleegidele rääkinud, et NET (no extra time) on vähemalt miljonieurose väärtusega põhimõte! Usun seda siiralt: kuigi NET-meetodi olemus on lihtne, kasutatakse teda veel küllaltki vähe ja seetõttu on ta võimas konkurentsieelis.
NET on lühend sõnadest no extra time. Teisisõnu on tegemist teatud mõttes rööprähklemisega, kuid seda kõige paremas tähenduses. Tüüpilise rööprähklemise korral on tegu ebaefektiivse ajakasutusega, mis pärsib korraga tehtavate tegevuste kvaliteeti. NET-põhimõtte järgimise puhul korraga tehtavad tegevused ei kahjusta, vaid pigem täiustavad üksteist.
Näiteks minul on raske lihtsalt istuda diivanil ja kuulata audioraamatut. Kui ma kuulan audioraamatut trennis, autoroolis või majapidamistöid tehes, läheb aeg väga kiirelt. Lisaks muudab audioraamatu kuulamine paljud tegevused tunduvalt meeldivamaks. Seega tekib nende tegevuste sünergia, tänu millele kulub aega vähem ja emotsioon on parem.
NET-põhimõtet järgides kuulasin autoroolis, majapidamistöid tehes, treenides ja PlayStationil NBA-d mängides umbes 130 tundi materjali juhtimise, finantside, turunduse ja äri kohta ning veel ligikaudu 37 tundi materjali võitluskunstide kohta. Seega, kui arvad, et Sul pole enesearendamiseks aega, siis mõtle, kas see ka tegelikult on nii. Enamikul juhtudest tähendab ajanappus lihtsalt prioriteedi puudumist.
Toon näite. Kaks meest on liiklusummikus: üks neist kuulab Marc Cubani mõtteid müügitöö kohta ja teine raadiost kodumaise diskori meelelahutusjuttu. Kumb neist areneb kiiremini?
NET-põhimõte ja audioraamatud on võimsad relvad. Kui Sa neid praegu ei kasuta, siis on Sul väga raske tippudega konkureerida.
3. Alustuseks vali minimaalne efektiivne doos
Lühend MED tähistab terminit minimum effective dose. MED-põhimõte on üks nendest, mida oleksin soovinud tunda juba kuus-seitse aastat tagasi.
Miks just siis? Sest tol ajal arvasin, et mida rohkem ma töötan, seda edukamaks ma saan, ja et mida rohkem ma treenin, seda paremas vormis ma olen. Kuus aastat ilma puhkuseta ja hilisõhtuste trennidega viis mu lõpuks sügava ületreeningu sündroomini, kus minu ööpäevane madalaim pulss oli 28 lööki minutis (normaalne oleks umbes 60 või enamgi).
Rohkem ei ole ilmtingimata parem. Alati leidub optimaalne tase, mida ei maksa ületada. MED on minimaalne doos, mis annab tulemuse. Siin kontekstis on see koht, kus investeeritud energia pakub kõige kõrgemat tootlust. Ma näiteks avastasin, et ka 15-minutiline hommikune trenn annab terveks päevaks energiat ja häid emotsioone.
4. Üks minut treeningut on parem kui null minutit treeningut
Enamik inimesi mõtleb binaarselt: tulemus on alati kas 0 või 1. Nende mõttekäik on umbes selline: „Kui ma kahetunnist maksimaalset trenni ei tee, siis pole mõtet kodust välja minnagi“, „Kui ma tervet materjali korraga läbi ei tööta, siis ei tasu alustada“ jne.
Tegelikkuses on asi lihtne: üks minut treeningut on alati etem kui null minutit treeningut. Parem on tegeleda olulise asjaga täna kasvõi natuke, mitte öelda endale, et ma teen kunagi tulevikus ühel päeval hästi palju korraga. See üks päev ei pruugi saabuda.
Kui minu eesmärk on iga päev teha natuke, ei ärata see ülesanne nii suurt aukartust. Nii väheneb tegevuse edasilükkamise tõenäosus ja mul on ennast ka palju lihtsam vastutusele võtta.
Pealegi saab esialgsest tagasihoidlikust plaanist sageli midagi palju suuremat. Kõige raskem on alustada. Kui sa alustamise endale lihtsaks teed ja ennast liikuma saad, siis tuleb ülejäänu sageli juba inertsi pealt.
Näiteks treeningu kõige raskem liigutus on diivanilt tõusmine. Kui oled juba treeningusaalis, siis on asi palju lõbusam. Tunnetasin inertsi mõju peaaegu kõikides tegevustes peale meditatsiooni. Nii juhtuski, et kui planeerisin teha tagasihoidliku arvu füüsilisi harjutusi, kujunes sellest sageli väga korralik treening. Nendest harjutustest ja harjumustest omakorda kasvasid välja teised liikumisrutiinid, nagu näiteks lifti asemel trepi eelistamine.
Kuigi minu eesmärk oli kuulata iga päev 10 või 25 minutit eri materjale, ületasin sageli selle eesmärgi mitmekordselt. Kui ma oleks aga kohe võtnud endale liiga suure eesmärgi, siis oleks edasilükkamise tõenäosus olnud palju suurem ja ma poleks võib-olla palli veerema saanudki …
5. Autopilooti ei teki, aga õpid oma elu nende tegevuste järgi kujundama
Ei saa öelda, et kõik tegevused oleks muutunud täiesti vaevatuks. Vahel oli päris tüütu teha öösel kätekõverdusi või siis mediteerida. Samas muutusid need tegevused selle 179 päevaga mingis mõttes siiski lihtsamaks. Põhiliselt tänu sellele, et õppisin nende ülesannetega koos elama ja targemini toimetama.
Näiteks paljud tegevused muutusid üsna vaevatuks, kui kasutasin NET-põhimõtet. Kui ma seda printsiipi ei rakendanud, suurenes minu vaimne ja füüsiline energiakulu silmanähtavalt: ülesanne muutus raskemaks. Targema töötamise all pean silmas ka ülesannete korrektset ajastamist ja tegevuskoha planeerimist.
Kokkuvõtteks
Soovitan väljakutset „Ära lõhu ketti“ igale inimesele. See aitab paremini mõista
- inimloomust,
- tegevusajendeid,
- iseennast ning
- heade ja halbade harjumuste mõju.
Minule jõudis paremini kohale, kui suurt rolli mängivad positiivsete harjumuste kõrval ka negatiivsed harjumused. Seetõttu keskendun järgmise väljakutsena ilmselt just halbade harjumuste vähendamisele.
Kõige olulisem on aga see, et sain taas kinnitust ühele kuldsele põhimõttele: väike muutus soorituses viib suure muutuseni tulemuses!
