Seejärel aitasime neil müügiinimesi leida ja intervjueerida. Võtsime kohe sellise hoiaku, et viskame kandidaadid n-ö vette ja laseme neil teha päris kõnesid. Üks inimene, kes meie intervjuule sattus, oli Liina (nimi muudetud). Kuigi ta jättis tööintervjuul omapäraselt naljaka mulje, otsustasime talle võimaluse anda.
Meil oli toimiv müügitekst, mille algus nägi välja umbes selline: „Tere. Kas ma räägin Tiiduga? Helistan seoses ASD OÜ-ga (potentsiaalse kliendi ettevõtte nimi). Nagu ma aru saan, siis tegelete XZY valdkonnaga.” Seejärel palusime luba mõne küsimuse esitamiseks, millele omakorda järgnesid suunavad küsimused, lühike loetelu toote kasudest ja kohtumise kokkuleppimine. Kõik oli väga hästi läbi mõeldud ja varasem katsetamine näitas, et tekst täidab oma eesmärki.
Andsime Liinale ette nimekirja MTÜ-dest ja jätsime talle tund aega, et tekst selgeks õppida ning kõnesid teha. Liina hakkas kohe helistama ja muu hulgas helistas ka Asfaldiliitu. Võin öelda, et see kõne on ühest küljest minu müügijuhtimise karjääri üks suurim häbiplekk, kuid samas ilmselt naljakaim müügikõne, mida olen eales kuulnud.
Esitan siin mõne väljavõtte tollasest dialoogist.
Liina: „Teeervist. Minu nimi on Liina ja helistan teile ******** osaühingust seoses firma … öööö … Asfaldiliit. Jaaa … Nagu ma aru saan, siis tegelete … öö … arvutitega ka, jah?”
Klient: „Arvutitega me väga ei tegele.” (Klient oli segaduses, aga jäi väga meeldivaks.)
Liina: „Aga kas teil inimesed … seal keegi, kes teie heaks, kes töötavad, tegelevad ju arvutitega?”
Klient: „Meil Asfaldiliidus on ainult üks inimene tööl.”
Liina: „Aaaa, ainult üks inimene! Aga äkki teil on äripartnereid, kedagi, keda võiksite pärast meile soovitada näiteks … võib-olla?”
Klient: „Mis puhul peaksime neid teile soovitama?” (Ikka veel segaduses, aga endiselt väga rahulik ja meeldiv.)
Sellele järgnes Liina hüpe suvalisse müügiteksti faasi koos kõige jubedama ja ebakorrektsema teksti mahalugemisega, mida olen elus kuulnud.
Klient: „Oota, aga kes te olete? Millega te tegelete ja miks ma pean teid soovitama?” (Endiselt väga viisakalt ja meeldivalt, kuid oli tunda, et hoiab naeru tagasi.)
Liina: „Aaa-eeii! Ma lihtsalt mõtlesin, et võib-olla, et me tegeleme nagu arvutiprogrammidega, et … ööö … selles mõttes, et … ööö … meie firma nagu tegeleb … öö … arvutiprogrammiga ja oleme väga edukad olnud ja … jaa-
jaa-jaa … mhh … helistame klientidele läbi nagu. Otsime uusi kliente, et lihtsalt nagu siuke tavaline küsimus teile.”
Klient: „Mh-mh.”
Liina: „Aga ma ei tea, kas teil on aega või … ee … kas te soovite edasi rääkida või?”
Klient: „Mul hetkel küll mingit arvutiprogrammi vaja ei ole ja ma ei ole ka õige inimene neid vahendama, sest me otseselt arvutitega ei tegele.” (Viisakalt ja meeldivalt, kuid endiselt naeru tagasi hoides.)
Liina: „OK. Iluusat päeva teile.” (Pettunult.)
Klient: „Head aega!”
Kuidas sina ennast viiepalliskaalal hindaksid?
Pean mainima, et seda kõnet kuulasin täies ulatuses alles hiljem, salvestusena. Ühest küljest oli tegu päris suure (sh ka meiepoolse) möödalaskmisega. Samas oli kogu kõne nii naljakas, et ma kukkusin kuulamise ajal vähemalt 3 korda naerukrampide tõttu oma toolilt põrandale maha. Tunni jooksul suutis Liina teha veel mitu sarnast kõnet. Enne demode kuulamist ja vahetult peale tunniajalist prooviperioodi tegin neiuga väikese kokkuvõtte.
Mina: „Kuidas läks?”
Liina: „Noo, muidu läks väga hästi, aga paljudel ikka ei ole seda programmi vaja.”
Mina: „Mis hinde endale paneksid viiepallisüsteemis?”
Liina: „Noo … 5!”
Mina: „5?”
Liina: „Noo … 5−.”
Mina: „5−?”
Liina: „Ei, ikka 5. Päris head kõned olid!”
Millisele järeldusele olen aastatega jõudnud?
· Need müügiinimesed, kes on kõige edukamad, hindavad ennast tavaliselt kõige rangemalt ning on kõige rohkem valmis ennast arendama ja teistelt õppima.
· Samas leidub hulgaliselt kehval tasemel isikuid, kes paistavad silma viletsa müügi, aga äärmiselt positiivse enesehinnangu ja nõrga enesekriitikaga.
